Skip to main content

Posts

E-Bay IT-eetikakoodeks

Ülesanneks oli vaja analüüsida mingi ettevõtte või organisatsiooni IT-eetikakoodeksi. Valikuks osutus eBay ostukeskkond. See üks populaarsematest e-poodidest, mida tänapäeval kasutatakse erinevate ostude sooritamiseks. eBay eetikakoodeks on 78 lehekülge, kus on käsitletud erinevad äri ja eetika puudutavaid aspekte. Koodeks on jagatud mitmeteks peatükkideks, mille teemad on eelkõige eBay vastutusvaldkond, ettevõtte-sisene suhtlus, suhtlus antud ettevõttega, eBay suhtlus tarbijate, partnerite ja teiste ettevõttetega, lisaks käsitletud suhtlus valitsuste ja avalikkusega. Esimeseks ja kõige tähtsamaks punktiks on eBay vastavus seaduste ja eetikaga. Kui peab toimima nii, nagu seadus ütleb, siis nad lihtsalt tegutsevad vastavalt. Muidugi seaduskuulekas e-pood sisendab rohkem usaldust ostjate silmis. Ettevõtte jaoks on oluline kontode, isiklike andmete ja arvestusdokumentide korrashoid, kuna see võimaldab vältida misiganes tundliku ja konfidentsiaalse info leket. Eradi on välja kirjutatud
Recent posts

Üks mitmest IT-turvariskidest

Selle nädala teemaks on kirjeldada ja analüüsida üht IT-turvariski ning viise selle vähendamiseks, kasutades  “Kevin Mitnicki valemi”  kolme komponenti (tehnoloogia, koolitus, reeglid). Minu arvates, et tänapäeval üks ebameeldivamaid ja asjakohasemaid riske arvuti maailmas on trollimine. Trollimine on teadlikult provokatiivsete sõnumite avaldamine negatiivse kasutajareaktsiooni saamiseks, konfliktide tekitamiseks kasutajate vahel foorumites ja jututubades, kommentaarides blogi sissekannetele. Võrgustiku trollid võivad tegutseda ka rühmades ja viia läbi koordineeritud või juhuslikke psühholoogilisi rünnakuid. Troll püüab saada oma ohvrilt emotsioone, millega ta uhkusega tunneb, on parem kui ohver. Vestluskaaslaselt elav vastus on trolli toit. See on võimalus nautida edukat rünnakut või lihtsalt lõbutseda ja avalikkust meelitada. Üldine nõu trollide kohta on "Palun ärge toitke trollid." Mõnikord lühendatakse seda kui "DNFT" või "DNFTT". Kuigi pal

Teistmoodi IT

Sain selle nädala teemast täpsemalt teada palju riistvara ja tarkvara võimalusi, millest olin küll kuulnud, aga polnud sügavamalt uurinud. Minu meelest  olulisemad neist  on  erinevate lülitite võimalus raske puudega inimeste abistamiseks. Muljetavaldav on võimalus käsitseda klaviatuuri ilma käte tööta. Esiteks see, et klaviatuuri kasutamine on viidud lülituste põhimõttele ja lisaks veel, et see lülitamine on ka veel erinevate võimalustega ilma käteta kättesaadavaks tehtud. Ning veel, et seda on arendatud juba 1960-ndatel. Seega on kogu arvutite arenduse ajal toimunud ka nende kasutamise võimaluste otsimine puuetega inimestele. Mitte see pole tagantjärele arenenud IT osa. Seega lülitite kasutamine koos ekraanil oleva klaviatuuri tuvastajaga.  Erinevatel lülitustel on klaviatuuril erinevate tähendustega. Aga see lülitamine on viidud õhu liikumisele põhinevaks. St et lülitus saadakse puhumise teel. Puhumise teel saadud õhu liikumine suunatakse lülitisse puhumistoru kaudu. Järeliku

Like or dislike

Selle nädala teemaks on inimese ja arvuti  suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus. Ü lesanne on tuua üks positiivne ja negatiivne näide veebi kasutatavuse kohta. Üldiselt olen seisukohal, et igas asjas on olemas nii head kui ka halvad küljed.  Kõige lihtsam on näha teiste tegemistes vigu, aga palju keerulisem on ise vältida sarnaseid vigu või anda soovitusi vigade vältimiseks. Oma positiivseks näiteks valisin avaliku e-toimiku (www.e-toimik.ee). Tundub,et kujunduse puhul on lähtutud pigem kasutaja poolsest vajadusest ning kasutusmugavusest. Kõik on väga loogiline,lihtne, arusaadav ka tavainimesele, mitte üksnes juristi haridusega inimesele. Portaali üheks eesmärgiks on muuhulgas see, et tavainimene suudaks selle kaudu kohtule oma avalduse või hagi esitada ise ja ei peaks selleks alati kasutama juristi abi. Öeldakse, et hästi kasutatav infosüsteem teeb kasutaja jaoks õigeid asju, õigel ajal ja õiges kohas, lisaks kiirendab ja lihtsustab kasutaja tööd. Oma negatiivseks

Tarkvara arendus ja ärimudel

Selle nädala teemaks oli analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Minul ei ole õnnestunud veel kokku puutuda mitte ühegi tarkvaraarenduse projektiga tööl. Seega ei oska midagi konkreetsed antud teemal kirjutada. Siiski väljundan oma  mõtted antud teemal. Tänapäeval kasutatakse arenduses enamjaolt agiilseid, kordustega ehk iteratiivseid ning sammsammulisi mudeleid. Agiilsete mudelite eeliseks peetakse tihedat suhtlust kliendiga, mis võimaldab kiireid täiendusi ja kohandumist nõudmistega. seda lähenemist kasutatavate projektidena võiks nimetada elioni e-poodi, pakun, et paljud suuremad e-poed on agiilse arendusmudeli alusel arendatud. Pankades kasutatakse internetipankade arendamisel samuti agiilseid mudeleid. Autuste infosüsteemid jne. Neid projekte võibki nimetama jääda. Kui hakkasin mõtlema, et kus siis vastandina nn traditsioonilist kosemudelit kasutatakse, siis ega päris täpselt öelda ei oskagi. Võibolla riigihanketena mõned riigi

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)

Lugedes Eric S. Raymondi aastate jooksul täiendatavat kirjatükki „Kuidas saada häkkeriks?“ avastasin ennast korduvalt mõttelt, et häkkerid kujutavad endast küll kindlat sotsiaalset gruppi ühiskonnas, kuid häkkerluse põhihoiakud on üle kantavad igasugu inimtegevusele.  Häkkerlusest rääkides ei saa me piirduda vaid erinevate tehnoloogiate valdamise kunstiga ja vastandumisega süsteemile. Häkkeriks saamise ja olemise kriteeriumiks on hoopiski käesoleval infoajastul inimese eetika ja tema motiivid. Häkkerid ise peavad neid tegelasi, kellele pakub lõbu arvutitesse sissemurdmine ja erinevat süsteemide kahjustamine „kräkkeriteks“. Autor ütleb tabavalt, et arvuti turvasüsteemide muukimise oskus ei tee veel kellestki häkkerit, nagu autoärandamise oskus ei tee inimesest autoinseneri. Pärishäkkerid peavad kräkkereid laiskadeks, vastutustundetuteks ja mitte eriti taibukateks, teisisõnu häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Häkkerite puhul on küll oluline infotehnoloogilised teadmised

Kaks kanget IT maailmas

Selle nädala ülesandeks on kirjeldada kahte IT juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Minu valikusse langesid Eesti IT visionäärid ja ettevõtjad Taavi Kotka ja Linnar Viik. IT ettevõtja Taavi Kotkas üllatas  v eebruaris 2013. a  avalikust otsusega asuda erasektorist tööle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis IT-valdkonna asekantslerina. Ilmselt kõik me oleme seoses Taavi Kotkaga kuulnud Eesti e-residentsusest, nullbürokraatiast, tuhande euro reformist maksuametis vms projektist. Nende projektide kaalu ja eesmärke arvestades ühiskonnas on minu arvates tema puhul tegemist arengumootori  ( change agent ) ja juhi ( leader ) tüüpi juhiga. Kärp Karpale aasta tagasi antud intervjuus ütles Taavi Kotka, et  „Meil on ainult üks Eesti, mida paremaks muuta“ . Olles veel avalikus teenistuses poliitikute „tööriist“, ütles ta julgelt välja, et tänased elukutselised poliitikud on oma poliitkorrektsuse järgmisega minetanud soovi langetada riigile vajalikke otsuseid ning seeläbi