ITSPEA kodutöö

Selle nädala ülesandeks on kirjeldada kahte IT juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Minu valikusse langesid Eesti IT visionäärid ja ettevõtjad Taavi Kotka ja Linnar Viik. IT ettevõtja Taavi Kotkas üllatas  v eebruaris 2013. a  avalikust otsusega asuda erasektorist tööle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis IT-valdkonna asekantslerina. Ilmselt kõik me oleme seoses Taavi Kotkaga kuulnud Eesti e-residentsusest, nullbürokraatiast, tuhande euro reformist maksuametis vms projektist. Nende projektide kaalu ja eesmärke arvestades ühiskonnas on minu arvates tema puhul tegemist arengumootori  ( change agent ) ja juhi ( leader ) tüüpi juhiga. Kärp Karpale aasta tagasi antud intervjuus ütles Taavi Kotka, et  „Meil on ainult üks Eesti, mida paremaks muuta“ . Olles veel avalikus teenistuses poliitikute „tööriist“, ütles ta julgelt välja, et tänased elukutselised poliitikud on oma poliitkorrektsuse järgmisega minetanud soovi langetada riigile vajalikke otsuseid ning seeläbi

Igas valdkonnas on hinnatud n.ö profid,aga keda või mida mõisesatkse "profi" all? Üldiselt  profi  on inimene, kelles istuvad koos tänapäevased teadmised ning parim oskus neid elus rakendada. Kes mitte ainult ei tea, kuidas asjad olla võiksid, vaid kes ka oskab, tahab ja suudab asju soovitavasse seisu viia. Ka uutes ja ootamatutes olukordades. Professionaalsus ei asenda haritust, see on samm haritusest edasi. IT profi puhul peetakse  erialaste  teadmiste ja oskuste kõrval väga oluliseks ka distsipliini üleseid teadmisi ning isikuomadusi. Üsna tavaline on, et vallatakse mitut võõrkeelt, majanduse ja juriidika põhitõdesid, ollakse hea suhtleja ja esineja, ning osatakse oma teadmisi edasi anda. Tehnilise kompetentsi kõrval peetakse väga tähtsaks ka selliseid isikuomadusi nagu kohanemis- ja analüüsivõime, planeerimisoskus,hea eneseväljendusoskus,huvi täiendada pidevald oma teadmisi ja oskusi vms. Maailm avaneb ja võib juba öelda, et olemaks käesoleval aastal IT proff

Copyleft iks nimetakse üldist meetodit, millega antakse arvutiprogrammi või muu teos vabaks kasutamiseks tingimusel, et kõik selle muudetud või täiendatud versioonid jäävad ka järgnevatele kasutajate ning autorite jaoks vabaks.  Copyleft  litsentside puhul on tarkvara kasutajal tavaliselt järgmised õigused: 1.       kasutada ja uurida tööd (sh uurida lähtekoodi jms), 2.       tööd kopeerida ja teistega jagada, 3.       tööd muuta, 4.       levitada muudetud töid. Eelnimetatud õiguste puhul tuleb järgida, et tuletatud tarkvara vastaks litsentsitingimustele. See tähendab, et kasutatava ja levitatava tarkvara litsentsi muuta ei tohi ning see peab olema samadel tingimustel, nagu see oli enne muudatusi. Copyleft -il on erinevad tasemed: Väga tugev  copyleft  (AGPL litsents).  Kogu tuletatud kood tuleb avalikustada ning sama litsentsi alla viia. Erinevalt GPL-st loeb AGPL tarkvara kasutamist ka võrgu kaudu levitamiseks ning nõuab seetõttu lähtekoodi avalikustami

„Inimgeenius on kunstiloomingu ja leiutiste läte. See looming on inimväärse elu tagatis. Riigi kohus on kunstiloomingut ja leiutist kaitsta“ – just selline ladinakeelne raidkirjatekst on Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Genfi peakorteri kuppellaes. Rick Falkvinge ja Christian Engströmi asuvad oma raamatus  The Case for Copyright Reform seisukohale, et riigi poolt kaitstavad autoriõigused vajavad kiiret reformi. Üks reformi ettepanek puudutab  autoriõiguste üldreeglit, et autoriõigused kehtiva autori eluajal, pluss 70 aastat pärast tema surma. Raamatu autorid ise peavad nii pikka parioodi absurdiks ning teevad ettepaneku lühenda seda perioodi 20 aastale. Lisaks pannakse ette, et mitte-kommerts kasutavad teosed võiks olla tasuta kättesaadavad jms. Kui me lähtume teadmisest, et intellektuaalomand on hädavajalik vahend inimkonna ideede ja loovuse täielikuks ärakasutamiseks ja nende rakendamiseks uuendustes, siis iga sellist arengut toetav ettepanek on teretulnud

Tänapäeval inimesed  rohkem eelistavad suhelda virtuaalmailmas. Samas paljud neist suhtuvad võrgusuhtlusele nii, nagu virutaalmaailmas puudub  n.ö hea tava. Mina aga usun, et kasutades erinevaid võrgusuhete platvorme tuleb käituda täpselt  nii  nagu  päris elus ja austada teisi kasutajaid. Heaks  näideks sellest kuidas peaks virtuaalmaailmas kätuda, võib välja tuua  raamatut "Netiquette", kus  Virginia Shea jagab  võrgusuhtluse 10ks käsuks järgmiselt: ole inimene (Remember the human), käituda sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life), tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace), austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth), näe võrgus hea välja (Make yourself look good online), jaga oma teadmisi (Share expert knowledge), aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control), austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy

Lugedes EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 artikli,mis oli koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt olin täiesti nõus  autoriga järgimses teemal: " Eesti e-valitsuse areng, eriti avaliku sektori e-teenuste väljatöötamine ning nende kasutuselevõtt kodanike ja ettevõtjate poolt, on olnud märkimisväärne. Eesti on maailmas ainulaadne elektroonse ID kasutuse, sealhulgas e-hääletuse praktika ja populaarsuse poolest.19 Tänu elektroonsele autentimisele ja digitaalsele allkirjastamisele on asjaajamine võimalik muuta peaaegu paberivabaks, tehes nii paljud igapäeva toimingud paindlikumaks ja kiiremaks." Antud lahendus aitab meil effektiivsemalt ja kiiremini  lahendada oma  töö ja eraelu vajadusi. Inimene ei pea raiskama aega paberite majandusele vaid  pühendub tähtsamtele asjade tegemisele. Tänu digitaalsele allkirjale saab kiirelt ja mugavalt  luua ettevõtte, registreerida lapsesünd või ajada oma rahaasjad otse kodust. Lisaks diditaliseerumine üldmõtt