ITSPEA kodutöö

Ülesanneks oli vaja analüüsida mingi ettevõtte või organisatsiooni IT-eetikakoodeksi. Valikuks osutus eBay ostukeskkond. See üks populaarsematest e-poodidest, mida tänapäeval kasutatakse erinevate ostude sooritamiseks. eBay eetikakoodeks on 78 lehekülge, kus on käsitletud erinevad äri ja eetika puudutavaid aspekte. Koodeks on jagatud mitmeteks peatükkideks, mille teemad on eelkõige eBay vastutusvaldkond, ettevõtte-sisene suhtlus, suhtlus antud ettevõttega, eBay suhtlus tarbijate, partnerite ja teiste ettevõttetega, lisaks käsitletud suhtlus valitsuste ja avalikkusega. Esimeseks ja kõige tähtsamaks punktiks on eBay vastavus seaduste ja eetikaga. Kui peab toimima nii, nagu seadus ütleb, siis nad lihtsalt tegutsevad vastavalt. Muidugi seaduskuulekas e-pood sisendab rohkem usaldust ostjate silmis. Ettevõtte jaoks on oluline kontode, isiklike andmete ja arvestusdokumentide korrashoid, kuna see võimaldab vältida misiganes tundliku ja konfidentsiaalse info leket. Eradi on välja kirjutatud

Selle nädala teemaks on kirjeldada ja analüüsida üht IT-turvariski ning viise selle vähendamiseks, kasutades  “Kevin Mitnicki valemi”  kolme komponenti (tehnoloogia, koolitus, reeglid). Minu arvates, et tänapäeval üks ebameeldivamaid ja asjakohasemaid riske arvuti maailmas on trollimine. Trollimine on teadlikult provokatiivsete sõnumite avaldamine negatiivse kasutajareaktsiooni saamiseks, konfliktide tekitamiseks kasutajate vahel foorumites ja jututubades, kommentaarides blogi sissekannetele. Võrgustiku trollid võivad tegutseda ka rühmades ja viia läbi koordineeritud või juhuslikke psühholoogilisi rünnakuid. Troll püüab saada oma ohvrilt emotsioone, millega ta uhkusega tunneb, on parem kui ohver. Vestluskaaslaselt elav vastus on trolli toit. See on võimalus nautida edukat rünnakut või lihtsalt lõbutseda ja avalikkust meelitada. Üldine nõu trollide kohta on "Palun ärge toitke trollid." Mõnikord lühendatakse seda kui "DNFT" või "DNFTT". Kuigi pal

Sain selle nädala teemast täpsemalt teada palju riistvara ja tarkvara võimalusi, millest olin küll kuulnud, aga polnud sügavamalt uurinud. Minu meelest  olulisemad neist  on  erinevate lülitite võimalus raske puudega inimeste abistamiseks. Muljetavaldav on võimalus käsitseda klaviatuuri ilma käte tööta. Esiteks see, et klaviatuuri kasutamine on viidud lülituste põhimõttele ja lisaks veel, et see lülitamine on ka veel erinevate võimalustega ilma käteta kättesaadavaks tehtud. Ning veel, et seda on arendatud juba 1960-ndatel. Seega on kogu arvutite arenduse ajal toimunud ka nende kasutamise võimaluste otsimine puuetega inimestele. Mitte see pole tagantjärele arenenud IT osa. Seega lülitite kasutamine koos ekraanil oleva klaviatuuri tuvastajaga.  Erinevatel lülitustel on klaviatuuril erinevate tähendustega. Aga see lülitamine on viidud õhu liikumisele põhinevaks. St et lülitus saadakse puhumise teel. Puhumise teel saadud õhu liikumine suunatakse lülitisse puhumistoru kaudu. Järeliku

Selle nädala teemaks on inimese ja arvuti  suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus. Ü lesanne on tuua üks positiivne ja negatiivne näide veebi kasutatavuse kohta. Üldiselt olen seisukohal, et igas asjas on olemas nii head kui ka halvad küljed.  Kõige lihtsam on näha teiste tegemistes vigu, aga palju keerulisem on ise vältida sarnaseid vigu või anda soovitusi vigade vältimiseks. Oma positiivseks näiteks valisin avaliku e-toimiku (www.e-toimik.ee). Tundub,et kujunduse puhul on lähtutud pigem kasutaja poolsest vajadusest ning kasutusmugavusest. Kõik on väga loogiline,lihtne, arusaadav ka tavainimesele, mitte üksnes juristi haridusega inimesele. Portaali üheks eesmärgiks on muuhulgas see, et tavainimene suudaks selle kaudu kohtule oma avalduse või hagi esitada ise ja ei peaks selleks alati kasutama juristi abi. Öeldakse, et hästi kasutatav infosüsteem teeb kasutaja jaoks õigeid asju, õigel ajal ja õiges kohas, lisaks kiirendab ja lihtsustab kasutaja tööd. Oma negatiivseks

Selle nädala teemaks oli analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Minul ei ole õnnestunud veel kokku puutuda mitte ühegi tarkvaraarenduse projektiga tööl. Seega ei oska midagi konkreetsed antud teemal kirjutada. Siiski väljundan oma  mõtted antud teemal. Tänapäeval kasutatakse arenduses enamjaolt agiilseid, kordustega ehk iteratiivseid ning sammsammulisi mudeleid. Agiilsete mudelite eeliseks peetakse tihedat suhtlust kliendiga, mis võimaldab kiireid täiendusi ja kohandumist nõudmistega. seda lähenemist kasutatavate projektidena võiks nimetada elioni e-poodi, pakun, et paljud suuremad e-poed on agiilse arendusmudeli alusel arendatud. Pankades kasutatakse internetipankade arendamisel samuti agiilseid mudeleid. Autuste infosüsteemid jne. Neid projekte võibki nimetama jääda. Kui hakkasin mõtlema, et kus siis vastandina nn traditsioonilist kosemudelit kasutatakse, siis ega päris täpselt öelda ei oskagi. Võibolla riigihanketena mõned riigi

Lugedes Eric S. Raymondi aastate jooksul täiendatavat kirjatükki „Kuidas saada häkkeriks?“ avastasin ennast korduvalt mõttelt, et häkkerid kujutavad endast küll kindlat sotsiaalset gruppi ühiskonnas, kuid häkkerluse põhihoiakud on üle kantavad igasugu inimtegevusele.  Häkkerlusest rääkides ei saa me piirduda vaid erinevate tehnoloogiate valdamise kunstiga ja vastandumisega süsteemile. Häkkeriks saamise ja olemise kriteeriumiks on hoopiski käesoleval infoajastul inimese eetika ja tema motiivid. Häkkerid ise peavad neid tegelasi, kellele pakub lõbu arvutitesse sissemurdmine ja erinevat süsteemide kahjustamine „kräkkeriteks“. Autor ütleb tabavalt, et arvuti turvasüsteemide muukimise oskus ei tee veel kellestki häkkerit, nagu autoärandamise oskus ei tee inimesest autoinseneri. Pärishäkkerid peavad kräkkereid laiskadeks, vastutustundetuteks ja mitte eriti taibukateks, teisisõnu häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Häkkerite puhul on küll oluline infotehnoloogilised teadmised

Selle nädala ülesandeks on kirjeldada kahte IT juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Minu valikusse langesid Eesti IT visionäärid ja ettevõtjad Taavi Kotka ja Linnar Viik. IT ettevõtja Taavi Kotkas üllatas  v eebruaris 2013. a  avalikust otsusega asuda erasektorist tööle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis IT-valdkonna asekantslerina. Ilmselt kõik me oleme seoses Taavi Kotkaga kuulnud Eesti e-residentsusest, nullbürokraatiast, tuhande euro reformist maksuametis vms projektist. Nende projektide kaalu ja eesmärke arvestades ühiskonnas on minu arvates tema puhul tegemist arengumootori  ( change agent ) ja juhi ( leader ) tüüpi juhiga. Kärp Karpale aasta tagasi antud intervjuus ütles Taavi Kotka, et  „Meil on ainult üks Eesti, mida paremaks muuta“ . Olles veel avalikus teenistuses poliitikute „tööriist“, ütles ta julgelt välja, et tänased elukutselised poliitikud on oma poliitkorrektsuse järgmisega minetanud soovi langetada riigile vajalikke otsuseid ning seeläbi

Igas valdkonnas on hinnatud n.ö profid,aga keda või mida mõisesatkse "profi" all? Üldiselt  profi  on inimene, kelles istuvad koos tänapäevased teadmised ning parim oskus neid elus rakendada. Kes mitte ainult ei tea, kuidas asjad olla võiksid, vaid kes ka oskab, tahab ja suudab asju soovitavasse seisu viia. Ka uutes ja ootamatutes olukordades. Professionaalsus ei asenda haritust, see on samm haritusest edasi. IT profi puhul peetakse  erialaste  teadmiste ja oskuste kõrval väga oluliseks ka distsipliini üleseid teadmisi ning isikuomadusi. Üsna tavaline on, et vallatakse mitut võõrkeelt, majanduse ja juriidika põhitõdesid, ollakse hea suhtleja ja esineja, ning osatakse oma teadmisi edasi anda. Tehnilise kompetentsi kõrval peetakse väga tähtsaks ka selliseid isikuomadusi nagu kohanemis- ja analüüsivõime, planeerimisoskus,hea eneseväljendusoskus,huvi täiendada pidevald oma teadmisi ja oskusi vms. Maailm avaneb ja võib juba öelda, et olemaks käesoleval aastal IT proff

Copyleft iks nimetakse üldist meetodit, millega antakse arvutiprogrammi või muu teos vabaks kasutamiseks tingimusel, et kõik selle muudetud või täiendatud versioonid jäävad ka järgnevatele kasutajate ning autorite jaoks vabaks.  Copyleft  litsentside puhul on tarkvara kasutajal tavaliselt järgmised õigused: 1.       kasutada ja uurida tööd (sh uurida lähtekoodi jms), 2.       tööd kopeerida ja teistega jagada, 3.       tööd muuta, 4.       levitada muudetud töid. Eelnimetatud õiguste puhul tuleb järgida, et tuletatud tarkvara vastaks litsentsitingimustele. See tähendab, et kasutatava ja levitatava tarkvara litsentsi muuta ei tohi ning see peab olema samadel tingimustel, nagu see oli enne muudatusi. Copyleft -il on erinevad tasemed: Väga tugev  copyleft  (AGPL litsents).  Kogu tuletatud kood tuleb avalikustada ning sama litsentsi alla viia. Erinevalt GPL-st loeb AGPL tarkvara kasutamist ka võrgu kaudu levitamiseks ning nõuab seetõttu lähtekoodi avalikustami

„Inimgeenius on kunstiloomingu ja leiutiste läte. See looming on inimväärse elu tagatis. Riigi kohus on kunstiloomingut ja leiutist kaitsta“ – just selline ladinakeelne raidkirjatekst on Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Genfi peakorteri kuppellaes. Rick Falkvinge ja Christian Engströmi asuvad oma raamatus  The Case for Copyright Reform seisukohale, et riigi poolt kaitstavad autoriõigused vajavad kiiret reformi. Üks reformi ettepanek puudutab  autoriõiguste üldreeglit, et autoriõigused kehtiva autori eluajal, pluss 70 aastat pärast tema surma. Raamatu autorid ise peavad nii pikka parioodi absurdiks ning teevad ettepaneku lühenda seda perioodi 20 aastale. Lisaks pannakse ette, et mitte-kommerts kasutavad teosed võiks olla tasuta kättesaadavad jms. Kui me lähtume teadmisest, et intellektuaalomand on hädavajalik vahend inimkonna ideede ja loovuse täielikuks ärakasutamiseks ja nende rakendamiseks uuendustes, siis iga sellist arengut toetav ettepanek on teretulnud

Tänapäeval inimesed  rohkem eelistavad suhelda virtuaalmailmas. Samas paljud neist suhtuvad võrgusuhtlusele nii, nagu virutaalmaailmas puudub  n.ö hea tava. Mina aga usun, et kasutades erinevaid võrgusuhete platvorme tuleb käituda täpselt  nii  nagu  päris elus ja austada teisi kasutajaid. Heaks  näideks sellest kuidas peaks virtuaalmaailmas kätuda, võib välja tuua  raamatut "Netiquette", kus  Virginia Shea jagab  võrgusuhtluse 10ks käsuks järgmiselt: ole inimene (Remember the human), käituda sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life), tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace), austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth), näe võrgus hea välja (Make yourself look good online), jaga oma teadmisi (Share expert knowledge), aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control), austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy

Lugedes EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 artikli,mis oli koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt olin täiesti nõus  autoriga järgimses teemal: " Eesti e-valitsuse areng, eriti avaliku sektori e-teenuste väljatöötamine ning nende kasutuselevõtt kodanike ja ettevõtjate poolt, on olnud märkimisväärne. Eesti on maailmas ainulaadne elektroonse ID kasutuse, sealhulgas e-hääletuse praktika ja populaarsuse poolest.19 Tänu elektroonsele autentimisele ja digitaalsele allkirjastamisele on asjaajamine võimalik muuta peaaegu paberivabaks, tehes nii paljud igapäeva toimingud paindlikumaks ja kiiremaks." Antud lahendus aitab meil effektiivsemalt ja kiiremini  lahendada oma  töö ja eraelu vajadusi. Inimene ei pea raiskama aega paberite majandusele vaid  pühendub tähtsamtele asjade tegemisele. Tänu digitaalsele allkirjale saab kiirelt ja mugavalt  luua ettevõtte, registreerida lapsesünd või ajada oma rahaasjad otse kodust. Lisaks diditaliseerumine üldmõtt

Kaasaegses maailmas on üks juhtivaid positsioone inforuum. See on avalik platvorm Internetis, kus inimene avaldab oma mõtteid. Mõiste "ajaveeb" pärineb ingliskeelsest ajaveebist (loggingtheweb - "salvestage sündmusi võrgus"). Seda kasutas esimest korda ameeriklasest programmeerija Jorn Barger 1997. aastal võrgupäevikule viitamiseks. 1999. aastal jagas Peter Merholz naljatades termini ajaveeb veebipäevikuks. See nali meeldis paljudele ja hiljem hakkas Evan Williams (Bloggeri ja Twitteri üks loojatest) kasutama ainult sõnu blog, blogger ja blogging. Nii ilmuski sõna "ajaveeb". Blogi on isiklik päevik, mis postitatakse Internetti, sellel on ergas isikupära, originaalne sisu ja oma vaatajaskond. Erinevalt päris päevikutest, mida loevad ainult autorid ise, on tavaks postitada veebipäeviku sissekanded kõigile vaatamiseks. Tim Berners-Lee lehte peetakse esimeseks ajaveebiks, mida ta hakkas juhtima 1992. aastal, avaldades uudiseid. Ajaveebid on muutu

Fax Inimeste omavaheline suhtlus on peamine teabeallikas, mis tähendab, et seda võib nimetada arengumootori üheks oluliseks komponendiks. Faksi ajalugu algab 19. sajandist. Raske on uskuda, et esimene faks saadeti juba 1843. aastal. Esimene, kellel õnnestus faksiaparaadi patent esitada, oli Alexander Bain, kes tegi selle 1883. aastal (33 aastat varem kui telefoni patent).Itaalia Giovanni Caselli oli esimese kaubandusliku faksisüsteemi (1865) looja, mis ühendas Pariisi Lyoniga. Faksi viimistlemine optilise skanneriga ja juhtmeteenuse avamine ajalehtedele 1902. aastal kuulub saksa leiutajale Arthur Kornile.                                  Fakside ajaloos mängis kõige olulisemat rolli andmeedastusstandardite vastuvõtmine. 1. rühma standardi vastuvõtmisega 1966. aastal lihtsustati oluliselt erinevate ettevõtete toodetud fakside ühilduvust. Fakside edastamine oli aeglane ja ühe lehe adressaadile saatmiseks kulus 4-6 minutit. Kõikide faksiaparaatide tootjad on h

Microsoft Tablet PC November 13, 2000 aastal Esimees Bill Gates demonstreeris tahvelarvuti prototüüpi, mis on arvuti funktsionaalsuse ja kasutatavuse oluline evolutsiooniline samm. Tahvelarvuti oli  ehitatud vastavalt Microsofti määratletud tehnilistele kirjeldustele ja töötades spetsiaalselt puutetundlikel ekraanidel töötamiseks kohandatud Windowsi opsüsteemi alusel. Nii populariseeris ettevõte selle klassi seadmete jaoks nime "tahvelarvuti". Microsofti tahvelarvutid olid mõeldud eeskätt äriinimestele märkmete tegemise seadmetena, samuti vastupidavaks seadmeks väljaspool kontorit töötamiseks. Tervishoiusektoris kasutati patsiendi kohta teabe kogumiseks tahvelarvuteid, ilma et oleks vaja paberkandjal dokumente. 2002. aastal tutvustasid originaalseadmete tootjad esimesi Microsofti spetsifikatsioonidele ehitatud tahvelarvuteid. Selle põlvkonna tahvelarvutid olid mõeldud kasutamiseks Windows XP tahvelarvuti väljaandes, mis on Windows XP eriversioon. See opsüsteem on