Skip to main content

Like or dislike

Selle nädala teemaks on inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus. Ülesanne on tuua üks positiivne ja negatiivne näide veebi kasutatavuse kohta.
Üldiselt olen seisukohal, et igas asjas on olemas nii head kui ka halvad küljed.  Kõige lihtsam on näha teiste tegemistes vigu, aga palju keerulisem on ise vältida sarnaseid vigu või anda soovitusi vigade vältimiseks.


Oma positiivseks näiteks valisin avaliku e-toimiku (www.e-toimik.ee). Tundub,et kujunduse puhul on lähtutud pigem kasutaja poolsest vajadusest ning kasutusmugavusest. Kõik on väga loogiline,lihtne, arusaadav ka tavainimesele, mitte üksnes juristi haridusega inimesele. Portaali üheks eesmärgiks on muuhulgas see, et tavainimene suudaks selle kaudu kohtule oma avalduse või hagi esitada ise ja ei peaks selleks alati kasutama juristi abi.

Öeldakse, et hästi kasutatav infosüsteem teeb kasutaja jaoks õigeid asju, õigel ajal ja õiges kohas, lisaks kiirendab ja lihtsustab kasutaja tööd. Oma negatiivseks näiteks valisin www.struktuurfonided.ee veebi, kuhu on koondatud kogu struktuurfondide rahastamisega seonduv info. Kui kasutaja soovib vaadata veebist infot juba "Toetatud projektide" kohta, siis tal on võimalik teostada otsinguid teda huvitavate projektide või asutuste kohta. Otsingus märksõna sisestamisel annab süsteem pea iga sisestatud tähe järel veateate. Kasutajal on võimalik jääda oma märksõna tähthaaval sisestama või kopeerida soovitav märksõna muust tekstist ning kleepida see otsingu reale. Ka siis annab süsteem veateate, millega nõustumise järel kuvatakse lõpuks sinu otsingu tulemused. Seega otsingu tulemusteni jõudmine on kasutajale väga vaevarikkaks muudetud.

Olles ühe ärrituse juba üle elanud, satun ma järgmist sammu tehes uue otsa. Eks igaüks saab ise hinnata, kas sellised eksimused veebilehel võiksid kasutajas stressi tekitada. Näiteks, kui kasutaja soovib otsingu järel konkreetse projekti kohta enam infot saada, siis peab ta selle projekti juures valima viite „Loe lähemalt siit“. Seejärel kuvatakse talle projektide lühikirjelduse teksti. Lühikirjelduse lõpus on viide „Rohkem infot“. Antud lingile klikates eeldaksin, et saan rohkem infot mind huvitava projekti kohta. Mis aga tegelikult toimub on see, et kuvatakse konkreetse projekti info asemel hoopis struktuurtoetust jaganud ja järelevalvet teostavate asutuste esilehti, nt www.eas.ee, www.ria.ee, www.inoove.ee. Sel hetkel loobusin infot edasi otsimast. 

Comments

Popular posts from this blog

Teistmoodi IT

Sain selle nädala teemast täpsemalt teada palju riistvara ja tarkvara võimalusi, millest olin küll kuulnud, aga polnud sügavamalt uurinud. Minu meelest  olulisemad neist  on  erinevate lülitite võimalus raske puudega inimeste abistamiseks. Muljetavaldav on võimalus käsitseda klaviatuuri ilma käte tööta. Esiteks see, et klaviatuuri kasutamine on viidud lülituste põhimõttele ja lisaks veel, et see lülitamine on ka veel erinevate võimalustega ilma käteta kättesaadavaks tehtud. Ning veel, et seda on arendatud juba 1960-ndatel. Seega on kogu arvutite arenduse ajal toimunud ka nende kasutamise võimaluste otsimine puuetega inimestele. Mitte see pole tagantjärele arenenud IT osa. Seega lülitite kasutamine koos ekraanil oleva klaviatuuri tuvastajaga.  Erinevatel lülitustel on klaviatuuril erinevate tähendustega. Aga see lülitamine on viidud õhu liikumisele põhinevaks. St et lülitus saadakse puhumise teel. Puhumise teel saadud õhu liikumine suunatakse lülitisse puhumistoru kaudu. Järeliku

2 erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost

Fax Inimeste omavaheline suhtlus on peamine teabeallikas, mis tähendab, et seda võib nimetada arengumootori üheks oluliseks komponendiks. Faksi ajalugu algab 19. sajandist. Raske on uskuda, et esimene faks saadeti juba 1843. aastal. Esimene, kellel õnnestus faksiaparaadi patent esitada, oli Alexander Bain, kes tegi selle 1883. aastal (33 aastat varem kui telefoni patent).Itaalia Giovanni Caselli oli esimese kaubandusliku faksisüsteemi (1865) looja, mis ühendas Pariisi Lyoniga. Faksi viimistlemine optilise skanneriga ja juhtmeteenuse avamine ajalehtedele 1902. aastal kuulub saksa leiutajale Arthur Kornile.                                  Fakside ajaloos mängis kõige olulisemat rolli andmeedastusstandardite vastuvõtmine. 1. rühma standardi vastuvõtmisega 1966. aastal lihtsustati oluliselt erinevate ettevõtete toodetud fakside ühilduvust. Fakside edastamine oli aeglane ja ühe lehe adressaadile saatmiseks kulus 4-6 minutit. Kõikide faksiaparaatide tootjad on h

EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 lühiülevaade

Lugedes EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 artikli,mis oli koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt olin täiesti nõus  autoriga järgimses teemal: " Eesti e-valitsuse areng, eriti avaliku sektori e-teenuste väljatöötamine ning nende kasutuselevõtt kodanike ja ettevõtjate poolt, on olnud märkimisväärne. Eesti on maailmas ainulaadne elektroonse ID kasutuse, sealhulgas e-hääletuse praktika ja populaarsuse poolest.19 Tänu elektroonsele autentimisele ja digitaalsele allkirjastamisele on asjaajamine võimalik muuta peaaegu paberivabaks, tehes nii paljud igapäeva toimingud paindlikumaks ja kiiremaks." Antud lahendus aitab meil effektiivsemalt ja kiiremini  lahendada oma  töö ja eraelu vajadusi. Inimene ei pea raiskama aega paberite majandusele vaid  pühendub tähtsamtele asjade tegemisele. Tänu digitaalsele allkirjale saab kiirelt ja mugavalt  luua ettevõtte, registreerida lapsesünd või ajada oma rahaasjad otse kodust. Lisaks diditaliseerumine üldmõtt