Selle nädala teemaks oli analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Minul ei ole õnnestunud veel kokku puutuda mitte ühegi tarkvaraarenduse projektiga tööl. Seega ei oska midagi konkreetsed antud teemal kirjutada. Siiski väljundan oma mõtted antud teemal.
Tänapäeval kasutatakse arenduses enamjaolt agiilseid, kordustega ehk iteratiivseid ning sammsammulisi mudeleid. Agiilsete mudelite eeliseks peetakse tihedat suhtlust kliendiga, mis võimaldab kiireid täiendusi ja kohandumist nõudmistega. seda lähenemist kasutatavate projektidena võiks nimetada elioni e-poodi, pakun, et paljud suuremad e-poed on agiilse arendusmudeli alusel arendatud. Pankades kasutatakse internetipankade arendamisel samuti agiilseid mudeleid. Autuste infosüsteemid jne. Neid projekte võibki nimetama jääda.
Kui hakkasin mõtlema, et kus siis vastandina nn traditsioonilist kosemudelit kasutatakse, siis ega päris täpselt öelda ei oskagi. Võibolla riigihanketena mõned riigi infosüsteemid, kus on väga täpselt ära kirjeldatud mida soovitakse ning dokumentatsiooni põhjal arendatakse valmis lõpptoode. Kui aga dokumetatsioonis oli viga või polnud piisavalt asjad läbi mõeldud, siis tulemuseks võib olla mittetöötav toode ning vigade parandus kallis nig ajamahukas. Kosemudelit soovitatakse pigem väikeste projektide jaoks, kus on eesmärk väga selge ning konkreetne.
Paljud veebilehed on ennast üles ehitanud kas osaliselt või täielikult reklaamimudelile, inimestele pakutakse tasuta infot/teenust, kuid raha tuleb reklaami müümisest. Selliste projektidena võiks nimetada veebiajalehed, igasugu portaalid, näitena kinnisvara portaalid kv.ee, city24.ee, facebook jne. Seda mudelit kasutatavate firmade/projektide eelduseks on muidugi lehe külastatavuse atraktiivsus ning suurus, et reklaamiostjad soosviksid antud lehel omale reklaami soetada.
Tänapäeval kasutatakse arenduses enamjaolt agiilseid, kordustega ehk iteratiivseid ning sammsammulisi mudeleid. Agiilsete mudelite eeliseks peetakse tihedat suhtlust kliendiga, mis võimaldab kiireid täiendusi ja kohandumist nõudmistega. seda lähenemist kasutatavate projektidena võiks nimetada elioni e-poodi, pakun, et paljud suuremad e-poed on agiilse arendusmudeli alusel arendatud. Pankades kasutatakse internetipankade arendamisel samuti agiilseid mudeleid. Autuste infosüsteemid jne. Neid projekte võibki nimetama jääda.
Kui hakkasin mõtlema, et kus siis vastandina nn traditsioonilist kosemudelit kasutatakse, siis ega päris täpselt öelda ei oskagi. Võibolla riigihanketena mõned riigi infosüsteemid, kus on väga täpselt ära kirjeldatud mida soovitakse ning dokumentatsiooni põhjal arendatakse valmis lõpptoode. Kui aga dokumetatsioonis oli viga või polnud piisavalt asjad läbi mõeldud, siis tulemuseks võib olla mittetöötav toode ning vigade parandus kallis nig ajamahukas. Kosemudelit soovitatakse pigem väikeste projektide jaoks, kus on eesmärk väga selge ning konkreetne.
Paljud veebilehed on ennast üles ehitanud kas osaliselt või täielikult reklaamimudelile, inimestele pakutakse tasuta infot/teenust, kuid raha tuleb reklaami müümisest. Selliste projektidena võiks nimetada veebiajalehed, igasugu portaalid, näitena kinnisvara portaalid kv.ee, city24.ee, facebook jne. Seda mudelit kasutatavate firmade/projektide eelduseks on muidugi lehe külastatavuse atraktiivsus ning suurus, et reklaamiostjad soosviksid antud lehel omale reklaami soetada.
Comments
Post a Comment