Skip to main content

Teistmoodi IT

Sain selle nädala teemast täpsemalt teada palju riistvara ja tarkvara võimalusi, millest olin küll kuulnud, aga polnud sügavamalt uurinud. Minu meelest  olulisemad neist  on  erinevate lülitite võimalus raske puudega inimeste abistamiseks.

Muljetavaldav on võimalus käsitseda klaviatuuri ilma käte tööta. Esiteks see, et klaviatuuri kasutamine on viidud lülituste põhimõttele ja lisaks veel, et see lülitamine on ka veel erinevate võimalustega ilma käteta kättesaadavaks tehtud. Ning veel, et seda on arendatud juba 1960-ndatel. Seega on kogu arvutite arenduse ajal toimunud ka nende kasutamise võimaluste otsimine puuetega inimestele. Mitte see pole tagantjärele arenenud IT osa.

Seega lülitite kasutamine koos ekraanil oleva klaviatuuri tuvastajaga.  Erinevatel lülitustel on klaviatuuril erinevate tähendustega. Aga see lülitamine on viidud õhu liikumisele põhinevaks. St et lülitus saadakse puhumise teel. Puhumise teel saadud õhu liikumine suunatakse lülitisse puhumistoru kaudu. Järelikult erinevate lülituste saamiseks tuleb erinevalt puhuda. Puhumise impulsid peavad seega vastama tõlgitavale kujule, vastavale programmile äratuntavale kujule. Morsevõtmele ehitatud infosüsteemi puhul peab siis puhumine toimuma morse tähestikus.

Tõesti, arvuti kasutamine on võimalik seni, kuni hingan. Ja seni saan osaleda ka ümbritsevas elus.
Selliseid vahendeid tuleks rohkem kasutada, vaatamata maksumusele. Leian, et mõni osa neist vüiks olla finanseeritav riigi poolt

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

2 erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost

Fax Inimeste omavaheline suhtlus on peamine teabeallikas, mis tähendab, et seda võib nimetada arengumootori üheks oluliseks komponendiks. Faksi ajalugu algab 19. sajandist. Raske on uskuda, et esimene faks saadeti juba 1843. aastal. Esimene, kellel õnnestus faksiaparaadi patent esitada, oli Alexander Bain, kes tegi selle 1883. aastal (33 aastat varem kui telefoni patent).Itaalia Giovanni Caselli oli esimese kaubandusliku faksisüsteemi (1865) looja, mis ühendas Pariisi Lyoniga. Faksi viimistlemine optilise skanneriga ja juhtmeteenuse avamine ajalehtedele 1902. aastal kuulub saksa leiutajale Arthur Kornile.                                  Fakside ajaloos mängis kõige olulisemat rolli andmeedastusstandardite vastuvõtmine. 1. rühma standardi vastuvõtmisega 1966. aastal lihtsustati oluliselt erinevate ettevõtete toodetud fakside ühilduvust. Fakside edastamine oli aeglane ja ühe lehe adressaadile saatmiseks kulus 4-6 minutit. Kõikide faksiaparaatide tootjad on h
Post a Comment
Read more

EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 lühiülevaade

Lugedes EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 artikli,mis oli koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt olin täiesti nõus  autoriga järgimses teemal: " Eesti e-valitsuse areng, eriti avaliku sektori e-teenuste väljatöötamine ning nende kasutuselevõtt kodanike ja ettevõtjate poolt, on olnud märkimisväärne. Eesti on maailmas ainulaadne elektroonse ID kasutuse, sealhulgas e-hääletuse praktika ja populaarsuse poolest.19 Tänu elektroonsele autentimisele ja digitaalsele allkirjastamisele on asjaajamine võimalik muuta peaaegu paberivabaks, tehes nii paljud igapäeva toimingud paindlikumaks ja kiiremaks." Antud lahendus aitab meil effektiivsemalt ja kiiremini  lahendada oma  töö ja eraelu vajadusi. Inimene ei pea raiskama aega paberite majandusele vaid  pühendub tähtsamtele asjade tegemisele. Tänu digitaalsele allkirjale saab kiirelt ja mugavalt  luua ettevõtte, registreerida lapsesünd või ajada oma rahaasjad otse kodust. Lisaks diditaliseerumine üldmõtt
Post a Comment
Read more